Legendi kohaselt on Põlva oma nime saanud Põlva kirikusse müüritud põlvitava Maarja-nimelise tüdruku järgi. Põlva on vallasisene linn Orajõe alamjooksul Põlva maakonnas Põlva vallas. Põlvas asub nii Põlva valla kui Põlva maakonna halduskeskus.
Ajalugu: Põlva kiriku ja kirikumõisa (Pölwe) juurde tekkis väike alevik juba 19. sajandi teisel poolel. 1907. aastal asutati Põlvasse haridusselts. 1910. aastal ehitati valmis seltsimaja. 1931. aastal avati Põlva raudteejaam, mis elavdas Põlva majanduselu.
Suvesõjas algas Põlva vabastamine kommunistidest 1941. aasta 6. juuli keskpäeval. Võeti üle vallavalitsus, postkontor, miilitsajaoskond ja teised avalikud asutused. Nende asutuste kommunistlikku võimu kandvad juhid vangistati. Sama päeva õhtupoolikul asus tegevust juhtima metsavend kapten Rein, kellel oli õnnestunud Venemaale viidavast Peteseri Laskurpolgust eemalduda, kui viimane pärast puhkuspeatust Mõla orus asus rännakmarssi Irboska suunas jatkama.
Põlvas tehti nüüd kiireid ettevalmistusi lahingu vastuvõtmiseks taganevate vene vägedega, mis näis paratamatuna, sest nende tugevad jõud istusid veel Võrus ja nende peastaap, umbes kümne mitmesuguse bussi, veo- ja sõiduautoga asus Väimela mõisas. Hävitussalkade kohta puudusid täpsemad teated.
Põlva enese lahingjõud oli nõrk, ainult umbes 10 püssi ja Mooste vallast kohale toodud vanemat tüüpi kergekuulipilduja Lewis, mis oli hästi hoitud ja töötas hästi. Meeste moraal oli aga kõrge ja oldi täis võitlusvaimu. Salga käsutuses seisis üks sõiduauto ja paar veomasinat. Võitlusliin ehitati välja Rosma metsa lääneservale Põlva-Võru maanteele ning tõkestati maantee. Sama tehti Tännasilma-Põlva maanteega. Igasse telefonipunkti oli paigutatud valve, ratturpiilurid saadeti ette maanteele, igas külas oli korraldatud vaatlejaid ning valvet. Põlvas oli kehtestatud liikumiskeeld kella 21-05.
Ettevalmistatud ja oodatud lahing jäi seekord tulemata ning ohvrid ja Põlva säästetud.
Aga 16. augustil 1944 langes Põlva uuesti Punaarmee kätte.
Põlva sai linnaõigused 10. augustil 1993.
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5lva
Põlvamaal on väga palju huvitavaid vaatamisväärsusi. Näiteks Suur ja Väike Taevaskoda, Sõjatare müür, Põlva Talurahvamuuseum, Tilsi mõis, EAÕK Saatse Püha Paraskeva kirik jne.
http://www.visitpolva.ee/kirikud-ja-kalmistud
Uurides bussiaegu tundus mulle, et oma enda autoga on palju mõtekam minna. Pärnust Põlvasse ei sõida mitte ükski buss. Kui on soov minna bussiga Põlvasse siis võib minna Pärnust Tallinnasse ja Tallinnas minna bussile Tallinn-Tartu-Põlva-Võru bussile. Pärnust Tallinnasse on bussipilet umbes 8/9 eurot. Pärast minnes Tallinn-Tartu-Põlva-Võru bussile siis on ka pilet umbes 8/9 eurot.
Pärnust Tallinnasse sõidad sa ilma vahepeatusteta umbes 1h 36min, teepikkus on 128km(autoga). Bussiga sõidad umbes 1h 45min-2h. Kui alustad Tallinn-Tartu-Põlva-Võru sõitu siis Tallinnast Tartusse sõidad sa 2h 13min ilma liikluseta(autoga), teepikkus on 191km. Bussiga sõidad arvatavasti umbes 2h 30min-2h 50min. Tartust Põlvasse sõidad sa umbes 35min ilma liikluseta(autoga), teepikkus on 46,2km. Bussiga sõidad umbes 40-45min.
https://www.tpilet.ee/
Aga kui on soovi ööbida odavamates tingimustes siis näiteks Taevaskoja Salamaa nädal aega on keskmiselt 90eurot ja sealgi pole ettemaksu tarvis. Taevaskoda on üks Eesti maaliliseim koht ja ka populaarne turismiatraktsioon. Majutuasutust ümbritseb 150 vanune mets. Kohapeal on tasuta WiFi-ühendus. Kõik toad on seal omanäolise kujundusega. Vannitoad on ühiskasutatavad ning neis on dušinurk. Seal saab tõukeratastel tutvuda ümbruskonnaga, osaleda paadiretkel ja metsas matkata. Kohapeal on ka saun, grillimisplats ja suur laste mänguväljak. Taevaskojua rongi- ja bussijaam jäävad majutusasutusest Taevaskoja Salamaa 0,5 km kaugusele. Põlva linn on 9km kaugusel.
Kui aga oled seiklusrikkam inimene siis võid ka telkida ja kui sul elab mõni tuttav/sugulane siis saad ka ehk nende pool ööbida ilma kulutusteta.
Booking.com
Vaatamisväärsusi on Põlvas üpris normaalselt, muuseumid ja galeriid, mõisad ja lossid, kirikud ja kalmistud, loodusobjektid ja kaitsealad, mälestised ja monumendid.
1)Eestimaanteemuuseum- Eesti Maanteemuuseum tutvustab ajaloolises Varbuse postijaamas interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut. Avastamisrõõmu pakub suur valik erinevaid kaherattalisi, uhke masinahall ja kaasahaaravad näitused. Peamaja teisel korrusel on sisse seatud omanäoline postijaama olustikku tutvustav lastemuuseum, lisaks pakutakse erinevaid programme lastele ja peredele.Eesti Maanteemuuseum ja Postitee esindavad ühte Lõuna-Eesti 21st avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga ning mida soovitatakse ajaloo- ja kultuurihuvilistel külastada.
Täiskasvanutele 5eurot
Sooduspilet 3eurot
Perepilet 10eurot
Grupipilet 4,50eurot
Eelkooliealistele tasuta
http://www.maanteemuuseum.ee/et/content/piletihinnad
2) Põlva Talurahvamuuseum- Põlva Talurahvamuuseum on omanäoline vabaõhumuuseum Lõuna-Eestis, kus saab tutvuda 19. sajandi lõpukümnendite ja 20. sajandi alguse kooli- ja talueluga ning kohaliku omavalitsuse tekkelooga Eestis. Tüüpiline vallakeskuse hoonestus kujunes siin välja 19. sajandi lõpul. Muuseumi 5 ha suurusel territooriumil on võimalik näha kooli-, kohtu- ja vaestemaja koos kõrvalhoonetega, magasiaita, rehielamut ning popsitalu, samuti hollandi tüüpi tuulikut. Eksponeeritud on põllutöömasinaid ja sõidukeid.
Õpilased, üliõpilased, pensionärid 2eurot
Täiskasvanud 3eurot
Perepilet 8eurot
Haridusprogrammid (osaleja kohta) laps, õpilane 3eurot
Haridusprogrammid (osaleja kohta) täiskasvanu 4aurot
https://polvatalurahvamuuseum.ee/muuseumist/hinnakiri/
3) Piusa koobastiku looduskaitseala- Piusa koobastiku kaitseala asub Põlvamaal Orava vallas Piusa külas, Eesti-Vene piiri läheduses. Kaitseala suurus on 47,4 hektarit. Liivakoopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 1922-1966 ja kujutavad endast maa-aluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi. 1970ndatest alates kaevandatakse liiva lahtistest karjääridest. Piusas asuvad endised kaevanduskäigud on suurim teadaolev nahkhiirte talvitus-koloonia Ida-Euroopas. Külastada saab koopaid giidi saatel ja läbi külastuskeskuse. Koobaste juurest saab alguse 1,4 km pikkune matkarada.
https://www.puhkaeestis.ee/et/piusa-koobastiku-looduskaitseala-27
4) Rebasmäe allikas- Rebasmäe allikas on suurim tõusuveeallikas Põlvamaal. Allikat saab vaatama minna mööda laudteed, kuid enne rajale jõudmist tuleb laskuda pikast trepist madalale ürgorgu ning ületada sild üle Rebasmäe oja. Rada lõpeb allika juures. Allikavesi on väga puhas, sisaldab rauaühendeid ja on seetõttu omapärase maitse ja punaka värvusega. Kindlasti tasub vett maitsta. Allikast tõuseb vett 30 liitrit sekundis.
https://www.puhkaeestis.ee/et/rebasmae-allikas
Ühe korra toit päevas läheb maksma Pargi baaris umbes 6/7 eurot kui võtad ühe prae ja mingi joogi.
Aadress: F.Tuglase tn 2, Põlva linn
http://www.aal.ee/pargi-baar/
Vabaaega sisustan ma ilmselt linnas olles, külastan erinevaid poode ja tutvun Põlva linna kultuuriga. Sammuti lähen ka kindlasti järve äärde ja kui on ilma siis saab ka päevitada. Kui on ka võimalik siis läheks isegi ujuma.
Reisi kulud:
Transport - 32eurot
Majutus - 90eurot
Söök-jook - 108eurot
Muud kulud - 100eurot (umbes)
KOKKU - 330eurot
Kui soovid reisida Pärnust Põlvasse, siis loodetavasti ei oleks sul igav reis. Seiklemist on piisavalt ja vaatamisväärsusi üsnagi palju.
Ilusat reisi!
Kasutatud internetilehed:
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5lva
http://www.visitpolva.ee/kirikud-ja-kalmistud
https://www.tpilet.ee/
Booking.com
http://www.maanteemuuseum.ee/et/content/piletihinnad
https://polvatalurahvamuuseum.ee/muuseumist/hinnakiri/
https://www.puhkaeestis.ee/et/piusa-koobastiku-looduskaitseala-27
https://www.puhkaeestis.ee/et/rebasmae-allikas
http://www.aal.ee/pargi-baar/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar